Natuke SADU kontserdist

Kirjutasin selle 28. detsembril 2025 ning jagan talletamise eesmärgil ka blogis. 

Käisin eile nende kontserdil Pärnus. See oli välja müüdud. Mitu kuud varem oli välja müüdud. Vaatasin huviga, kes siis sammud Kultuuriklubi Tempel poole olid seadnud. Kusjuures tundus, et palju oli keskealisi (mitte siis esimeses nooruses) inimesi. Selliseid, kes teavad, mida elult tahavad, soovivad kvaliteeti ja neil on võimalik seda endale lubada.

Kohe, kui Sadu lavale astus, lauldi kaasa. Kõvasti, häälekalt, kirglikult. Nagu bänd ka ise nentis, siis oli Pärnu publik vist nende (küll lühikese) kontserdiajaloo häälekaim. Ja tore oli ka see, et Pärnu publik tõestas muusikutele, et sinna tasub oma kontserdiga tulla.

Sadust endast. Kirjutasin oma blogis nende albumist ning nentisin, et ma pole veel 100% müüdud, aga et samas on hea, kui saan veel rohkem soojeneda. See kontsert eile kindlasti oli soojenemine. See energia! Kirg! Vabadus! Rõõm oli neid kõiki näha laval seda tegemas, mis neile meeldib. Kõik said särada. Sofia-Liis Liiv väärib solistina säramist, Sandra Sillamaa pole vist saanud nii palju laval tantsida ja hullata, kui Saduga, Frederik Küüts väärib samuti kulissidest rambivalgusesse tulekut. Kõigil on mõnus vabadus olla ja särada. Ja kuigi Sandra on neist vast kõige pikema muusikukarjääriga ja selles valdkonnas tuntuim, siis see ei varjutanud kedagi ega midagi.

Jälgisin huviga fänne, sain seda teha Templi rõdult, aga hiljem ka publiku seast ning... See on kreisi. Kuidas tantsiti, kaasa lauldi, palju oli näha fännisärke, mida uhkusega kanti. Ja see kõik oli väga teadlik publik, kes teab täpselt, millest on laulud ja kuidas see neid personaalselt kõnetab.

Igal juhul... Eilne Sadu kontsert Templis oli vinge.