Räägime pühadestressist

Eesootavad pühad on ühelt poolt rahu ja koosolemise aeg, aga teiselt poolt on detsember üks aasta pingelisemaid perioode. Pühadestress on kiire tulema, sest ootus millelegi on suur.  Enne pühasid on vaja ka kõik vajalikud tööotsad kokku sõlmida, et rahulikult pühi nautima minna. Või kas ikka saab nautida? Kuidas stress tekib ja kuidas sellest hoiduda?

1. Ootuste ja tegelikkuse konflikt

Pühadega seostatakse ideaalpilti ning seda kindlasti toetab ka teiste sotsiaalmeediasse postitatud kuvand: harmooniline pere, laitmatult kaetud laud, rõõm ja soojus. Tegelikkus on aga hoopis midagi muud - lärmakam, väsitavam ja kallim. Psühholoogias nimetatakse seda “ootus–reaalsus lõheks”, mis tekib sellest, et inimesed kipuvad oma tulevasi emotsioone ülehindama (Gilbert, 2006; Wilson & Gilbert, 2005). Samuti mõjutab rahulolu Kahnemani kirjeldatud peak–end rule, mille järgi jäävad meelde hetke tipud ja lõpud, mitte tegelik kogemus tervikuna (Kahneman et al., 1993).

2. Kognitiivne ülekoormus

Detsembris on rohkem kohustusi kui ühelgi teisel kuul (ning enamasti just naistel): kingitused, üritused, töised tähtajad, pereplaanid. Meie töömälu on piiratud ressurss (Baddeley, 1992), mistõttu hakkab see ülekoormuse korral kiiresti väsima. Kognitiivse koormuse teooria (Sweller, 1988) selgitab, et kui ülesannete hulk ületab töömälu mahupiiri, tekib tähelepanu killustumine ja üleväsimus. Lisaks räägib Baumeisteri otsustusväsimuse kontseptsioon sellest, et liiga paljud väikesed otsused tekitavad vaimset kurnatust (Baumeister et al., 1998).

3. Sotsiaalne surve

Isegi kui me ei taha suuri pidusid või kingimaratone, tekitab ühiskond läbi meedia ja sotsiaalmeedia tunde, et “peab” midagi tegema. Klassikalised vastavusuuringud on näidanud, et inimesed kohandavad oma käitumist grupinormide järgi isegi siis, kui nad teavad, et see pole nende isiklik eelistus (Asch, 1955).

4. Finantsstress

Isegi, kui äsja lõppes musta reede kampaania, on olemas e-esmaspäevad ja mis kõik veel, siis pühad on kulukad: kingid, toit, üritused ja nendega kaasnev (riided, meik, transport). Finantsstress on otseselt seotud vaimse tervise näitajate halvenemisega (Lusardi et al., 2010) ning ebakindlus aktiveerib ajus samu ohusüsteeme nagu muud stressorid. Tulemuseks on see, et rahaline ebakindlus muudab meid pühade ajal tundlikumaks ka kõigi muude pingete suhtes.

5. Perekondlikud pinged

Pühad toovad kokku inimesed, kellega igapäevaselt ehk ei suhelda – see võib olla tore, aga ka pingeline. Samuti paneb see osadele noorema generatsiooni esindajatele kohustuse jõuda ning külastada erinevaid sugulasi. Finkeli tööd näitavad, et kaasaegsetele suhetele asetatakse rohkem ootusi kui kunagi varem, mis suurendab pingeid just sellistel perioodidel (Finkel, 2017). 

6. Päevavalguse vähesus

Eestis mängib rolli ka bioloogiline tegur: talvine pimedus. Valguse ja meeleolu seost on põhjalikult uurinud hooajalise meeleoluhäire (SAD) uurija Norman Rosenthal (Rosenthal et al., 1984). Valguse puudus mõjutab serotoniini ja melatoniini tasakaalu (Wehr, 1991), mis omakorda reguleerivad und, energiat ja meeleolu.

Mõned soovitused, mida on ka mul endal hea meeles pidada:

1. Vähenda ootusi, aga mitte rõõmutunnet

2. Planeeri koormus ümber ning kirjuta ka see välja

3. Lepi rollid eelnevalt kokku (ja ole kokkulepetes selge)

4. Loo rahunemisrituaal. Vali mingi lühike igapäevane tegevus (jalutuskäik, hingamisharjutus, lugemispaus vms)

5. Piira rahalist survet ja pane paika eelarve (ja räägi sellest ka teistele)

6. Luba endal tundeid tunda ja normaliseeri emotsioonid (ka see süütunne, mis võib tekkida). 

Pühadel võib olla mitmeid emotsioone korraga: rõõm ja väsimus, lähedus ja ülekoormus.

Ma loodan, et te saate kõik oma pühasid nautida ning olla seal, kus soovite, koos nendega, kellega soovite. 

(Tekst on kirjutatud AI abiga)