Edasiviiv kadedus

Mu ümber on palju edukaid inimesi. Neid, kes on oma töös edukad, kõrgetel kohtadel või töötavad tuntud inimestega ja saavad tunnustusi (auhindu). Muidugi on kogu selle edu taga suur töö. Küll aga me ei näe seda rügamist. Igal juhul olen viimasel ajal aru saanud, et tunnen kadedust, kuid see ei ole negatiivne kadedus. Pigem selline inspireeriv kadedus, et tunnen ka nende üle headmeelt. 

Pöördusin ChatGPT poole, et uurida lähemalt positiivse kadeduse kohta. See oli huvitav lugemine. AI otsitud materjali põhjal on kadedus emotsioon, mis tekib siis, kui keegi teine omab midagi, mida inimene ise soovib — olgu selleks edu, staatus, oskused, vara või suhted. Klassikaliselt peeti kadedust negatiivseks ja destruktiivseks tundeks, kuid nüüdseks on selge, et sellel on kaks erinevat vormi.

Vaenulik kadedus (malicious envy)

• Vaenulik hoiak teise inimese suhtes.

• Tekib, kui kadetseja tunneb end ähvardatuna või alaväärsena.

• Võib väljenduda soovina, et teisel läheks halvemini („ta ei väärigi seda”).

• Uuringud näitavad, et see on seotud madala enesehinnangu ja ohutunde ning destruktiivsete käitumisviisidega.

Van de Ven, N. et al. (2009). "Envy and Schadenfreude: The role of deservingness." Cognition and Emotion.

Heatahtlik ehk positiivne kadedus (benign envy)

• Tekib, kui inimene tajub teise edu eeskujuna, mitte ohuna.

• Selle emotsiooniga kaasneb motivatsioon ise paremaks saada, mitte teist alla tõmmata.

• Võib suurendada enesearengut, püüdlusi ja eesmärgikindlust.

• Positiivset kadedust eristab admireerimise ja pettumuse segu, mitte pahameel.

Van de Ven, N., Zeelenberg, M., & Pieters, R. (2011). "Why envy outperforms admiration." Personality and Social Psychology Bulletin, 37(6), 784–795.

Mulle meeldib nende kahe kadeduse võrdlus, eriti enesekindluse pool. Tõepoolest - kui oled enesekindlam, siis sind ei mõjuta teiste edu palju, vaid suudad olla õnnelik nende saavutuste üle. 

Praegusel ajal jagatakse sotsiaalmeedias kõike. Või kas ikka kõike? Enamasti siiski edulugusid, häid hetki, imelisi reise. Sotsiaalmeedia võimendab kadedust: pidev võrdlemine teiste jagatud hetkedega suurendab emotsioonide intensiivsust. Ma kutsun üles proovima vaadata kõike positiivses võtmes. 

Nii et kokkuvõttes olen avastanud endas kadeduse. Kui positiivse kadeduse ja avastanud, et kadedus ei ole halb. Positiivne kadedus võib olla osa enesearengust. Minu jaoks on oluline sellest rääkida, välja öelda, aga teist tunnustada tema edu ja saavutuste puhul. Olla siiralt uudishimulik, kuidas ta end tunneb ja kas tal on soovitusi. Loodan, et see mõte positiivsest kadedusest kedagi natukenegi inspireerib.