Mõnikord asjad ei liigu, mõnikord liiguvad
Asjaliku projektijuhina on vahepeal väga keeruline, kui soovin, et sammhaaval liiguksime mõne tegevusega edasi, kuid vastused või tegevused on kellegi teise taga kinni. Või võtavad mõned asjad lihtsalt aega ning siis on suurem liikumine häiritud.
Teine kord on aga väga vabastav tunne, kui saan vastuseid, selle põhjal saab juba edasi liikuda ning näen, et asjad saavad tehtud ja valmis. Muidugi pean pidevalt jälgima, et olen valmis ootamatusteks, paindlik ja mu ootused ei oleks liiga kõrged, sest... kui töötada paljude inimestega, siis ega teiste prioriteedid pole samad, mis minul. Ei peagi olema.
Olen aga õppinud, et kui on takistused, siis: 1) ära anna alla esimese takistuse eel. 2) kaasa teisi inimesi, kui on muresid ja probleeme ehk et ära jää üksi. 3) kui on palju takistusi, siis analüüsi, kas kogu energia, mis sinna paned, on ikka seda väärt.
Mõnikord juhtub aga nii, et tee takistuste ilmnemisel avaneb uus ootamatu teeots ja võimalus. Nii et avatud meel on vaja endas leida ka siis, kui kõik ümberringi frustreerib. Tean seda väga hästi omast käest.
Comments
Post a Comment