Milline sinu ajaarvamine on?
Aeg on midagi, mida ma väga hästi tunnetan - planeerin, jälgin õigeks ajaks jõudmist, lähen närvi, kui hilinema hakkan. Ajast on jaanuaris hea rääkida, sest selle kohta on palju nalju - kuidas 31 päeva asemel on siin 56 päeva või 89 jne. Ehk et kuu tundub palju pikem kui see on. Juba poole kuu peale tundub, et see on olnud juba 4 nädalat.
Kuidas on aga nii, et kui ühed jõuavad kohtadesse ettemääratud kellaajaks, siis teised jäävad alati mõni minut hiljaks. Mis on aga hilinemine ühe jaoks või õigeks ajaks jõudmine teise jaoks? Mõtlesin ka ise sellele ning jõudsin tõdemuseni, et kui ma jõuan mõni minut enne kokkulepitud aega, siis see on minu jaoks õigeks ajaks jõudmine. Kui ma kohale jõudmise ajal näen, et mul läheb kauem aega, siis annan juba märku, et hilinen. See on kuidagi minu loomuses. Olen aga märganud, et kõik mu ümber on selles erinevad.
Küsisin huvi pärast ChatGPT-lt ning ta kirjutas üllatavalt toreda vastuse:
Aja "kell" meie peas
Meie ajust võib mõelda kui "kellast", mis aitab meil hinnata, kui kaua midagi kestab. See sisemine kell ei tiksu aga kõigi jaoks samamoodi. Näiteks:
- Täpsed inimesed: Nende sisemine kell töötab sünkroonis välise maailmaga – nad tajuvad aja kulgu üsna täpselt ja planeerivad vastavalt.
- "Hilinejad": Mõnedel inimestel kipub sisemine kell olema aeglasem või nad alahindavad, kui kaua miski aega võtab. Kui nad arvavad, et "see käib ruttu ära", võib see tegelikult võtta palju kauem aega.
Nüüd lapsega tegevusi tehes tajun, et kuigi ma jätan puhveraega, proovin võimalikult vähe planeerida, siis tekib ikkagi ärevaid momente, kus tajun, et aeg muutub kriitiliseks. Lähen närvi. Õnneks on neid momente vähe, kuid eks erinevad tegevused ja tähtajad muudavad ka tajutava aja "teravaks". Ilmselt tuleb nüüd jaanuari lõpus, veebruaris rohkem ajakriitilisi hetki, aga eks pean juba ette kõige rahu tegema, et alati ei olene täpsus minust ning tegema peas juba ka plaan B. Juhuks kui tähtaeg kätte jõuab ja "aeg otsa saab". :)
Comments
Post a Comment