Rohkem lapselikku rõõmu

See on muidugi suur meeldetuletus ka iseendale, et suudaksin ja leiaksin rõõmu pisiasjadest. Hiljuti oli tore juhus, kus nägin kõrvalt erinevaid väikseid juhuseid, mis said kokku ning sündis üks tore tervik. 

Nimelt oli meil tantsulaager ning õhtul ka pidu. Üks rühm pani end riidesse sarnaselt turvameeste/korrakaitsjatele. Peol korraldati mänge, kus oodati inimestelt rõõmsat osavõttu ning oli näha ka suurt elevust, et sai mängida. Nüüd juhuste juurde - peol ristiti ka värsked tantsijad ning nad viidi saalist välja, et see ette valmistada. Noored, kes pidu korraldasid, plaanisid teha küünaldega pühaliku ringi ja rebased sinna viia. Nüüd läks käiku vahva kokkusattumuste jada - oma rolli astusid "korrakaitsjad", kes rebaseid hellalt küünalderingi viisid. See kõik kokku oli nii kaunis - noorte algatus, küünalde üheskoos ja kiirelt süütamine, rebaste toomine sinna ja lõpuks vande andmine. Ilusad ja juhuslikud hetked tegid kokku imelise terviku. 

Ja sellist rõõmu, just lapselikku rõõmu, tahakski rohkem kogeda. Näha, et toredaid hetki sünnib siin juhuslikult, rohkem mõelda neile ning ka teistele edasi jagada. Sest rõõmu on mõnikord elus ja ühiskonnas vähe. 

Täiendus: Täna käisime kadrisantimas ning meiega liitusid ka mõned lapsed naabruskonnast. Üsna ootamatult, kuid väga vahvad olid nad. Igal juhul märkasin, et nad olid reserveeritud (mis on uues olukorras täiesti okei), kuid tegid vahvalt kaasa. Mitmendat korda kava tehes märkasin, et ühes kodus nendeealine laps ühe tegevuse peale naeris ning üks meie kadrilastest tõmbus veel rohkem krampi ja tegi minimaalselt kaasa. Seejärel mõtlesingi, et tegelikult võiksime me täiskasvanutena näidata rohkem välja olukordi, kus me võtame ka olukordi kergemalt, mängulisemalt, rõõmsamalt. Näitame rohkem oma kelmikat poolt. Meil kodus see kuidagi õnnestub, et me julgeme mehega mõlemad lollitada ja vajadusel ka veidi totakad välja näha. Ei tea, kas sellele aitab kaasa rahvatants (ehk peab ka olukordadest välja tulema, mängima), kuid igal juhul tahaks, et lastel oleks seda eeskuju rohkem - et me lähemegi nendega kaasa santima, paneme selga kostüümid, laulame laule, mida hästi ei tea, tantsime tantse, mis ongi totrad. Julgeme olla ka sellised...