Ikka ja jälle see raha

Rahast olen ka varem kirjutanud ning ilmselt on korduvaid teemasid ka selle postitusega. Finants- ja investeerimisteemad on minu teadvuses olnud juba mitmed aastad. Kõlab nagu trendika teemana, kuid see on tegelikult kasvatanud eneseväärtustamist, planeerimist ja tulevikkuvaatamist. 

Just Investeerimisfestivalil (toimub juuli alguses) käies saan neist teemadest taas rohkem mõelda. Kui mõni skeptik vaatab viltu pensionisammastesse raha paigutamisele (mis on investeerimise nn alustala), siis teine võib öelda, et tema soovib investeerida just siin ja praegu oma suhetesse, teadmistesse, ellu. Üks ei välista teist. Need, kes püüavad oma sissetulekuid planeerida, veidi säästa ja proovivad leida nt aktsiafonde, kuhu ülejäänud panna, ei ela oma elu vähem lähedasi väärtustades, kindlasti panustavad enda arendamisesse ning proovivad leida häid võimalusi, et ka mõnusat elada. Olen näinud palju nende kahe kõrvutamist ja võrdlemist, kuid see ei meeldi mulle üldse. 

Nii eelmisel kui ka sel aastal on paljud edukad investorid festivalil rõhutanud, et investeerides suurte summadeni jõudmine on küll tore, kuid inimsuhete väärtustamine ja enda väärtustamine on olulised. 

Ma ise tunnen, et tänu finantsteemadele olen hakanud ennast rohkem tööalaselt väärtustama. Ma ei tea, miks ja kuidas oli minus kinnistunud arusaam, et minu erialal (ja kultuurivaldkonnas) ongi ainult üks virelemine ja rahade taotlemine. Ja projektijuht teeb tihti tasuta tööd. Pärast erinevate raamatute lugemist ja inimeste sotsiaalmeedias jälgimise olen teadlikum ja ennast väärtustavam. 

Kui aga rääkida investeerimisest endast, siis olen passiivne investeerija, kuid tulevikkuvaatav. Fookuses pensionisambad, meelerahufond (ei ole investeerimine, kuid siiski oluline osa), kasvufondid. Meelerahufond (MRF) on asi, mida enne ei suutnud koguda. Raha lihtsalt kulus ära. Nüüd aga on olemas summa, et minna nt hambaarsti juurde, kui vaja. Olla lapsega kodus kauem, kui vaja. 

Olen palju mõelnud ka keskkonnale ning väärtustan elustiili, mis ei soovi planeedile prahti juurde tekitada. Proovin anda endast palju, et oleksin keskkonnasõbralik. Tänu sellele ei tarbi võib-olla palju, kuid proovin rõhuda kvaliteedile. Muidugi - alati ei õnnestu. Vähene tarbimine võib viia lõpuks ka kokkuhoiuni ja säästmiseni. 

Ja kõik muu on minu jaoks hetkel boonus. Võiksin rohkem investeerimisvaldkonnas teha, kuid see vajab aega ja katsetamist. Ma ei tee tehinguid aktsiaturul, ei "flipi" kortereid, ei ole air bnb-sid kogutud kokku vms. Äkki kunagi midagi...? Kes teab. 

Kui aga rääkida investeerimisest, siis peab rääkima ka riskist. Selle võtmine investeerimises on ka midagi, mis on jäänud ehk silma filmidest, kuid ei ole kindlasti suureks teemaks investoritel, kes festivalil rääkimas käinud. Paljud on alguses väiksemate summadega teinud vigu, aga alguses ongi hea need ämbrid läbi kolistada. Hiljem teadlikkus tõuseb. Pigem rõhutatakse palju, et riske peab hajutama, pigem riskeerida väiksemate protsentidega portfellist jms. 

Kokkuvõtvalt on finantsteemade teadlikkus andnud:

1. Enda väärtustamine 

2. Tulevikku vaatav investeerimine

3. Meelerahufond

4. Kvaliteetne ja väärtustav elustiil

5. Muu on boonus