Suur elumuutus

Kõigepealt - kuigi eelmine postitus oli sellest, kuidas esimene semester tehtud sai, siis nüüdseks on juba ka teine tehtud. Ehk esimene kooliaasta on läbi! Elumuutus pole aga sellega seotud. Miks ma vahepeal postitada ei jõudnud, oli hoopis seetõttu, et aprilli lõpuni kasvas mu sees väike beebi, kes siis 28. aprillil rõõmsalt ja edukalt sündis. 

Kiidan ennast, et sünnitus hästi läks ning väike beebi meiega on. Nüüd on juba sünnist üle kahe kuu möödas ning Anete muudkui kasvab ja areneb. Ta on nii armas ja tubli!

Muidugi pean mainima, et semestri lõpp enam nii lihtne ei olnud. Püüdsin mingid asjad ette ära teha ning taaskord pean end sellega kiitma, sest mingi koormuse sain selleks hetkeks siiski ära, kui päriselt sünnitustegevus algas, kuid sess algas ikkagi siis, kui olime värsked lapsevanemad. Nii et nii mina kui abikaasa (kes ka õpib) pidime eksamiaegu jaotama, et need ühele ajale ei satuks. Vaimselt olin kuidagi hajevil ja väsinud ning õppida oli keerulisem. 

Nii mõnigi tulemus polnud päris see, mida ma soovisin, kuid samas pean seda võtma ka realistlikult - sel momendil olingi rohkem väsinud, mul oli väike nn segaja ehk ma ei saanudki keskenduda ainult koolile. Kui seda endale kinnitan, siis rahunen maha. Eks eksamitulemused pole ka maailma kõige tähtsamad asjad praegusel hetkel. Pigem olen saanud loengutest väga häid teadmisi või mõtteid. 

Hakkan vaikselt mõtlema sellele, mida ja kuidas end lapsehoolduspuhkuse ajal arendada. Praegu on väga head olnud Asi On Minus kohtumised, mis ka tagant utsitavad.