Kuidas aega võita?

-

Olen aru saanud, et aeg on väga väärtuslik. Muidugi tekib igatsus vaba aja järele just siis, kui seda pole. Sellel hetkel, kui aega on, siis kipub aju puhkeseisundisse minema ning mingil hetkel tekib süütunne, et "lebotan" ajal, mil võiks veel midagi asjalikku teha. 

Reaalsus on aga see, et tööpäevadel on nii palju mõttetööd, koordineerimist, suhtlemist ning sellele otsa veel õhtune loeng võtab nii palju ajuressurssi, et hetkel on tunne, et tühjaks pigistatud sidrun saab veel tühjemaks. Mõistus saab aru, et see kõik on kasulik, kuid vaim ja keha tahaksid kuhugi kerra tõmmata ja magada. 

Umbes aasta tagasi tahtsin olla väga tubli ning enne kl 7 koos mehega ärgata, et siis virgutav jalutuskäik teha või isegi jooksmas käia. Paar korda seda suutsingi, kuid hetkel ei kujuta ettegi, et seda teen. Lähen küll mõistlikul ajal magama ning ärkan kl 7, kuid varasem ärkamine tundub midagi, mis mõistuse kohe errorisse viib. Hetkel arvan, et see on seetõttu, et tööl ning tööväliselt on palju asju, millele mõelda, meelde jätta, kellegi teise tegemiste eest hoolitseda. 

Olen aru saanud, et mõned kodukontori päevad tunduvad poolenisti nagu puhkepäevad - need ei ole kindlasti vabad päevad, kuid liikumine tööle ja tagasi jääb ära ja see tundub juba nagu võit. Aja võit. Ja aeg on hetkel väärtuslik. Eriti oma aeg. Aeg endale. 

Nii et järgmine eesmärk on kogu selles töö, kooli, pereelu, trenni möllus leida ka enda aega. Ja sellega midagi asjalikku teha. 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Rahvatantsija on ikka imeline

-
Kuigi rahvatants on väga hea füüsiline trenn, siis seal taga on kõvasti ka muud - näiteks üksikinimese kohusetunne ning omavaheline usaldus. Samasid mõtteid mõtisklesin oma peas ka tantsupeol tantsides ning nüüd tantsuansambli juubelil jõudis see mõte taas minuni - küll ikka peab olema palju usaldust, et selliseid suuri sündmusi korraldada.  See usaldus ei teki aga tühjast kohast, selle nimel tehakse tööd. Ehk et inimene läheb tantsima, mis on ise juba selline rühmatrenn, kus iga inimese puudumine mõjutab terviku õppimist ja ühtsust. Kui rühmatunne on tugev, kohusetunne olemas, siis ega ei soovita puududa. Ja kui keegi peaks puuduma lihtsalt niisama, siis ega teda kaua ei usaldata ka. Juhendaja ootab, et tantsijad on trennides kohal, tantsijad ootavad, et juhendaja tantse õpetaks. Nii tekib omavaheline usaldus trennides. Juhendaja usaldab tantsijaid, et nad käivad kohal ning õpivad tantse ja oskaksid järjest ühtlasemalt seda teha.  Kui nüüd suurele kontserdile mõelda, siis see...
Read more

Eesti Muusikaauhindadest

-
Eile oli Eesti muusikamaastiku pidu ning jagati Eesti Muusikaauhindu . Gala oli uhke, väärikas, pakkus show 'd ning üllatusi. Eks palju oli üles ehitatud telemaagiale ning kohapeal võib-olla ei nautinud kõike nii, nagu näeks ja kogeks läbi planeeritud režii.  Kuigi minu jaoks võitjate seas üllatusi ei olnud (aga kõigi üle on hea meel!), siis minu jaoks on tegelikult väga olulised hoopis mõned artistid, kes nomineeritud olid. Võib-olla oli lõpuks nende üle kõige suurem hea meel. Mõtlen siinkohal näiteks Alonette'i ja mariin.k'd. Palju õnne teile nominatsioonide puhul!  Kaks artisti, kelle albumid mulle sel aastal samuti väga meeldisid, olid Meelik ja nublu & Vaiko Eplik. Kuigi nad ei noppinud eile ühtegi auhinda, võitsid nad ilmselt paljude melomaanide südameid.  Minu jaoks läks väga korda ka president Alar Karise kõne (tore oli näha, et kogu saal võttis ta rõõmu ning püstiseismisega vastu), kes rõhutas, et muusikud teeksid ikka südamest, mitte AI abiga. Seda saab õnne...
Read more

Head aega, 2023, ja tere tulemast, 2024!

-
2023. aasta oli huvitav. See algas erakordselt sihikindlalt, hea energiaga ning mõnusate plaanidega. Ja kuni sügiseni ta enamjaolt seda oligi. November-detsember suutsid aga vaimse tervise alla tõmmata ning suur enesehaletsus tuli peale. Suur samm edasi on muidugi see, et ma saan sellest aru ja tunnistan seda endale.  Tegin Instagrami lugudesse aastast kokkuvõtte ning kui seda vaatasin, siis tekkis hea tunne, sest aasta oli tegus, õppisin palju, suuri asju sai ära tehtud ning seda kõike lapse kõrvalt (ka teda toetades). Tagantjärele leidsin, et 2023. aastal oligi suuresti kolm suunda: 1) laps ja tema areng, 2) oma firma alt tegevused, 3) eneseotsing (eriti aasta lõpus).  Mis siis 2023 tõi?  - kirjutasin iga kuu blogisissekande  - lugesin kokku 15 raamatut (2022. aastal 18)  - läksime tagasi rahvatantsu (aitäh, Tuisuline, et see koos lapsega võimalik on)  - väiksed sammud edasi investeerimismaailmas (III sammas täis, täitsin pisikeste sammudega kasvukon...
Read more