Appi, ma läksin kooli...jälle

Otsustasin, et uuel aastal soovin rohkem teadlikult muusikat kuulata. Seepärast plaanin vähemalt korra kuus ka mõnes albumist või muusikast/muusikust lähemalt kirjutada. Enda harjutamise eesmärgil. Valikut teha on muidugi keeruline, sest muusikat ilmub pidevalt ning valikut teha keeruline. Siiski valisin esimeseks Mari Jürjensi albumi " ...aga samas... ", mille kohta minuni juba kiidusõnu on jõudnud ning Mari on nomineeritud ka Eesti Muusikaauhindadele.  Enne kuulama hakkamist oli mul juba teatav ootus, sest tean tema eelmist loomingut ning sellel on tugev sarnane käekiri. Meeldiv mänglev selge vokaal, hea sõnakasutus ning meeldejääv aga lihtne viis. Uus album... seda ongi. Selles on palju tuttavlikku, see on lohutav, head tunnet pakkuv. Minu arust väärib Mari puhul väljatoomist tema laulude lüürika. See on alati kaunis, võiks olla lausa eraldi raamatuna, sest need töötavad ka iseseisvalt luulena. Sõnad on ühelt poolt nii lihtsad, samas mitmetasandilised. Paralleeli toon Lee...

Aeg on midagi, mida ma väga hästi tunnetan - planeerin, jälgin õigeks ajaks jõudmist, lähen närvi, kui hilinema hakkan. Ajast on jaanuaris hea rääkida, sest selle kohta on palju nalju - kuidas 31 päeva asemel on siin 56 päeva või 89 jne. Ehk et kuu tundub palju pikem kui see on. Juba poole kuu peale tundub, et see on olnud juba 4 nädalat.  Kuidas on aga nii, et kui ühed jõuavad kohtadesse ettemääratud kellaajaks, siis teised jäävad alati mõni minut hiljaks. Mis on aga hilinemine ühe jaoks või õigeks ajaks jõudmine teise jaoks? Mõtlesin ka ise sellele ning jõudsin tõdemuseni, et kui ma jõuan mõni minut enne kokkulepitud aega, siis see on minu jaoks õigeks ajaks jõudmine. Kui ma kohale jõudmise ajal näen, et mul läheb kauem aega, siis annan juba märku, et hilinen. See on kuidagi minu loomuses. Olen aga märganud, et kõik mu ümber on selles erinevad.  Küsisin huvi pärast ChatGPT-lt ning ta kirjutas üllatavalt toreda vastuse: Aja "kell" meie peas Meie ajust võib mõelda kui "k...