Appi, ma läksin kooli...jälle

Kuigi rahvatants on väga hea füüsiline trenn, siis seal taga on kõvasti ka muud - näiteks üksikinimese kohusetunne ning omavaheline usaldus. Samasid mõtteid mõtisklesin oma peas ka tantsupeol tantsides ning nüüd tantsuansambli juubelil jõudis see mõte taas minuni - küll ikka peab olema palju usaldust, et selliseid suuri sündmusi korraldada.  See usaldus ei teki aga tühjast kohast, selle nimel tehakse tööd. Ehk et inimene läheb tantsima, mis on ise juba selline rühmatrenn, kus iga inimese puudumine mõjutab terviku õppimist ja ühtsust. Kui rühmatunne on tugev, kohusetunne olemas, siis ega ei soovita puududa. Ja kui keegi peaks puuduma lihtsalt niisama, siis ega teda kaua ei usaldata ka. Juhendaja ootab, et tantsijad on trennides kohal, tantsijad ootavad, et juhendaja tantse õpetaks. Nii tekib omavaheline usaldus trennides. Juhendaja usaldab tantsijaid, et nad käivad kohal ning õpivad tantse ja oskaksid järjest ühtlasemalt seda teha.  Kui nüüd suurele kontserdile mõelda, siis see...

Ma olen küll hetkel sellises eluhetkes, kus ma klubis reivimas ei käi ning üldiselt pole vist kunagi käinud, aga hea biit ning tants on mu jaoks olulised. OOPUSele olen ka algusest peale kaasa elanud, sest kui keegi teeb midagi uuenduslikku nii kirglikud, siis seda on lahe näha ning muidugi peab ka teineteist toetama.  OOPUS on oma liistude juurde jäänud. Muusikat saadab biit, mis tõmbab liikuma. Kuulasin uut albumit "Reivlender" laua taga, kuid jalg hakkas kohe liikuma ning oleks tahtnud püsti karata ja kehale alluda. Küll jõuan!  Erilise elamuse pakkus "Põrgumõis" oma tumedusega. Samuti on mõnusalt muusikaliselt ärakandev "Sissejuhatus".  Olev Muska kaudu on nad nüüd oma folktroonika juurde saanud ka sõnad küborg-folkmuusika. Pealkiri "Reivlender" vihjab reivi ja reilenderi kombinatsioonile. Rahvatantsijana märkasin seda kohe ning see on põnev sõnademäng. Samuti on nad ise öelnud, et uus album viib muusikalise eneseväljenduse rituaalsemale tasa...