Appi, ma läksin kooli...jälle

Eile oli Eesti muusikamaastiku pidu ning jagati Eesti Muusikaauhindu . Gala oli uhke, väärikas, pakkus show 'd ning üllatusi. Eks palju oli üles ehitatud telemaagiale ning kohapeal võib-olla ei nautinud kõike nii, nagu näeks ja kogeks läbi planeeritud režii.  Kuigi minu jaoks võitjate seas üllatusi ei olnud (aga kõigi üle on hea meel!), siis minu jaoks on tegelikult väga olulised hoopis mõned artistid, kes nomineeritud olid. Võib-olla oli lõpuks nende üle kõige suurem hea meel. Mõtlen siinkohal näiteks Alonette'i ja mariin.k'd. Palju õnne teile nominatsioonide puhul!  Kaks artisti, kelle albumid mulle sel aastal samuti väga meeldisid, olid Meelik ja nublu & Vaiko Eplik. Kuigi nad ei noppinud eile ühtegi auhinda, võitsid nad ilmselt paljude melomaanide südameid.  Minu jaoks läks väga korda ka president Alar Karise kõne (tore oli näha, et kogu saal võttis ta rõõmu ning püstiseismisega vastu), kes rõhutas, et muusikud teeksid ikka südamest, mitte AI abiga. Seda saab õnne...

Kirjutasin selle 28. detsembril 2025 ning jagan talletamise eesmärgil ka blogis.  Käisin eile nende kontserdil Pärnus. See oli välja müüdud. Mitu kuud varem oli välja müüdud. Vaatasin huviga, kes siis sammud Kultuuriklubi Tempel poole olid seadnud. Kusjuures tundus, et palju oli keskealisi (mitte siis esimeses nooruses) inimesi. Selliseid, kes teavad, mida elult tahavad, soovivad kvaliteeti ja neil on võimalik seda endale lubada. Kohe, kui Sadu lavale astus, lauldi kaasa. Kõvasti, häälekalt, kirglikult. Nagu bänd ka ise nentis, siis oli Pärnu publik vist nende (küll lühikese) kontserdiajaloo häälekaim. Ja tore oli ka see, et Pärnu publik tõestas muusikutele, et sinna tasub oma kontserdiga tulla. Sadust endast. Kirjutasin oma blogis nende albumist ning nentisin, et ma pole veel 100% müüdud, aga et samas on hea, kui saan veel rohkem soojeneda. See kontsert eile kindlasti oli soojenemine. See energia! Kirg! Vabadus! Rõõm oli neid kõiki näha laval seda tegemas, mis neile meeldib. Kõik ...