Appi, ma läksin kooli...jälle

Mu ümber on palju edukaid inimesi. Neid, kes on oma töös edukad, kõrgetel kohtadel või töötavad tuntud inimestega ja saavad tunnustusi (auhindu). Muidugi on kogu selle edu taga suur töö. Küll aga me ei näe seda rügamist. Igal juhul olen viimasel ajal aru saanud, et tunnen kadedust, kuid see ei ole negatiivne kadedus. Pigem selline inspireeriv kadedus, et tunnen ka nende üle headmeelt.  Pöördusin ChatGPT poole, et uurida lähemalt positiivse kadeduse kohta. See oli huvitav lugemine. AI otsitud materjali põhjal on kadedus emotsioon, mis tekib siis, kui keegi teine omab midagi, mida inimene ise soovib — olgu selleks edu, staatus, oskused, vara või suhted. Klassikaliselt peeti kadedust negatiivseks ja destruktiivseks tundeks, kuid nüüdseks on selge, et sellel on kaks erinevat vormi. Vaenulik kadedus ( malicious envy ) Vaenulik hoiak teise inimese suhtes. Tekib, kui kadetseja tunneb end ähvardatuna või alaväärsena. Võib väljenduda soovina, et teisel läheks halvemini („ta ei vää...

SADU suurim väärtus on kahtlemata kaks tugevat naist - Sandra Sillamaa ja Sofia-Liis Liiv, kelle kaudu on muusika ja sõnum liikvele läinud. Muusika taga on ka produtsent Fredi ning on tõesti tunda, et koostööd tehakse poppmuusikaga tuttava loojaga.  Mäletan, kui lugu "Nälg" välja tuli. See oli mõnusa vokaaliga ning meenutas Läti ansambli Tautumeitas vägevaid vokaale (kes muideks osales ka Eurovisioonil). Igal juhul olid ootused järgnevateks lugudeks kõrged.  Seesama "Nälg" on ka albumi esimene lugu ning annab sellele paljutõotava alguse. Huvitaval kombel on albumil eraldiseisvaid nn saarekesi ehk lugusid, mis tervikust oma teistsuguse soundiga välja paistavad. Näiteks "Läbi roosipõõsaste" on läbinisti popmuusika vaibiga ning lõpus kõlav torupill toob selle alles SADU katuse alla kokku. Popmuusika poppe kõlasid on albumil palju ning seda on huvitav kuulata just nende loojate poolt, sest tavaliselt on Sandra Sillamaa inspiratsiooni ammutanud mujalt (pärimusm...