Appi, ma läksin kooli...jälle

Rahast olen ka varem kirjutanud ning ilmselt on korduvaid teemasid ka selle postitusega. Finants- ja investeerimisteemad on minu teadvuses olnud juba mitmed aastad. Kõlab nagu trendika teemana, kuid see on tegelikult kasvatanud eneseväärtustamist, planeerimist ja tulevikkuvaatamist.  Just Investeerimisfestivalil (toimub juuli alguses) käies saan neist teemadest taas rohkem mõelda. Kui mõni skeptik vaatab viltu pensionisammastesse raha paigutamisele (mis on investeerimise nn alustala), siis teine võib öelda, et tema soovib investeerida just siin ja praegu oma suhetesse, teadmistesse, ellu. Üks ei välista teist. Need, kes püüavad oma sissetulekuid planeerida, veidi säästa ja proovivad leida nt aktsiafonde, kuhu ülejäänud panna, ei ela oma elu vähem lähedasi väärtustades, kindlasti panustavad enda arendamisesse ning proovivad leida häid võimalusi, et ka mõnusat elada. Olen näinud palju nende kahe kõrvutamist ja võrdlemist, kuid see ei meeldi mulle üldse.  Nii eelmisel kui ka sel...

Juunikuu sissekanne jäi kogemata tegemata, sest päevad läksid kiirelt. Viimasel ajal mõtlen palju aja peale, sest ühe programmi kaudu arendan oma firma teenuseid ning muidugi on ka päevakorras, kui palju reaalselt saan firmasse aega panustada. Samas ei mõtle ajale ainult seetõttu.  Slow living ehk aeglane eluviis kerkis päevakorda, kui see sotsiaalmeedia vahendusel populaarsust koguma hakkas. Muidugi ei ole see mingi uudne lähenemine. See on lihtsalt karjuvalt kontrastne praeguses digitaalses elutempos. Vastuseid on vaja kohe, inimene on kohe kontaktne, reaalajas nähakse storyde vahendusel, kus keegi asub jne. Muidugi kõigi puhul ei ole see alati nii ning ma ise märkan väga tugevalt paljudel mõttemaailma muutust - kui on sotsiaalmeedia platvorm, siis vastatakse sellisel ajal, millal on mugav ning kasutatakse äppi. Ehk et väga palju teadvustatakse seda, et digitaalsed vahendid (eriti äpid nende peal) kontrollivad meie aega, selle kiirust (eriti kiirust, mitte aeglust) ning seeläbi ...