Appi, ma läksin kooli...jälle

 Täna tuli ametlikult teade, et esimene aine on läbitud ehk arvestatud. Olen siiani proovinud teha kõik eksamid ja arvestused enam-vähem esimesel ajal, et jaanuaris oleks vähem kooliasju. See muidugi on novembri ja detsembri täiesti hulluks teinud. Esiteks on veel toimuvate ainete tähtajad ning sinna otsa veel ka eksamid.  Veel on kolm detsembris jäänud ning ühe pean tegema jaanuaris, kuna antud õhtu üldse ei sobi (no ei taha sõbranna pulmas eksamit teha).  Esimene arvestatud aine on mõjustamispsühholoogia. Veel ei ole näinud, mida ja kui palju õigesti vastasin, aga arvestatud sain. Aine ise oli väga intrigeeriv - kes meist ei mõtleks mõjutamise ja mõjustamise peale. Õigemini, kes meist ei ole reklaamidest, inimestest ja asjadest mõjustatud.  Nüüd edasi vaid vaja säilitada kainet mõistust, et detsembris suurem koorem saaks tehtud. Õnneks on kursusekaaslased väga toredad toetavad - enamik tunnevad sama ängi ja on samade probleemide ees. Ma ise tunnen kõige suuremat su...

 Täna tuletati mulle meelde üht võtet, kus lased asjadel minna. Ei ole üleliigset infomüra, muremõtteid jms vaja mõtteid risustama. Lase neil minna. Olen kunagi ammu seda rohkem proovinud praktiseerida ning võin kinnitada, et teatud olukordades (mis polnud minu vastutada) see aitaski ning probleemid lahenesid.  Lisaks rääkisin ühe hea tuttavaga tänulikkusest. Pean seda ka endale meelde tuletama, sest mul on nii palju, mille eest tänulik olla. "Aja juhtimise" loengus oli kodutööks tutvumine Ikigaiga ning lugesin ka slow livingu kohta artikleid. Mida rohkem aja juhtimisest ja ajast üldiselt loen, seda rohkem tekib mure, et me tõesti elame ajastus, kus kõik on nii kiire-kiire, kõike on kohe-kohe vaja, teen seda ja seda korraga, siis jõuan niiiiii palju! Kuhu me küll jõudnud oleme. Talupoegade looduserütmis ajatajust oleme jõudnud aega, kus me proovime leiutada vidinaid, mis meile aega annaksid, mille me siis uute asjade alla paneme.  Olen ise jõudnud punkti, kus ma ei vaata ...