Posts

Aprillikuu sai õige tegus

-
Mõnikord on tuju kirjutada filosoofilisemalt suurematest mõtetest ja tunnetest, siis hetkel on tunne, et nii palju on toimunud, et peab lihtsalt ühe kokkuvõtte tegema.  Esiteks ei tahtnud talv ära minna. Kevad üritas küll mitu korda tulla. Käisime isegi ratastega sõitmas ning Hipodroomil hobustele tšau ütlemas (varsti hakkab seal ju ehitus). Järgmisel hetkel sai kelguga lasteaeda minna. Ei mäletagi, millal viimati 23. aprillil lumi maas on olnud. Paks lumi.  Vahepeal olen mitmeid intervjuusid läbi viinud ja kokku kirjutanud. Näiteks Bianca Rantalaga seoses tema teosega , mis avas 35. Jazzkaare, aga ka portugali laulja MARO-ga , kelle kontsert puges väga hinge, samuti ka Kaisa Lingiga Kes-Kusi (lõpuks see ka ilmus). Mitu tööd on veel ka hetkel algusfaasis. Kirjutada on tore. Olen justkui tagasi oma liistude juures, sest kunagi ammu alustasin Jazzkaares reporterite tiimis, seejärel juba liikusin põhitiimi poole edasi. Nüüd aga olen tagasi kirjutamise juures - küll mitte festivali koduleh
Post a Comment
Read more

Rõõm teiste edu üle

-
Sel nädalal toimus Eesti Muusikatööstuse Auhinnagaala (EMEA). Kohal olid nii nominendid, žüriiliikmed, aga ka teised muusikatööstuse tegijad. Suur rõõm oli kaasa elada nii neile, kes auhindu noppisid, aga ka neile, kes ümberringi gaalal olid. Tundsin, et olen kõige selle osa. Mulle meeldib ka see teineteise toetamise moment selle kokkusaamise ja ka auhinna näol. Tore on see, et kandidaate saavad kõik esitada - saad esitada ennast, oma projekte, aga ka neid, kes sulle silma on jäänud. Muidugi esitasin enda koostööpartnereid, enda projekte ja ka ennast, sest kes teine seda teeb. Õppimiskohaks on aga see moment, kui näed lõplikku "short listi" ehk nominentide nimekirja ning mõistad, et see ei ole sinu aasta. Need, kes teevad suuri tegusid ja paistavad nendega silma, on siiski nii palju ees oma oskuste, meeskonna suuruse, väljapaistvuse ja keskendunud tööga. Nende fookus ja töötahe on paigas. Kui esmane pettumustunne on möödas, siis saan tegelikult väga hästi aru, miks nad seal n
Post a Comment
Read more

Ood sõpradele

-
Ma usun küll, et ma poleks täna see inimene, kui mu ümber ei oleks just need inimesed (ja eriti sõbrad), kes just on.  Olgu siis need sõbrad, kes on jäänud põhikoolist/gümnaasiumist alates ja kellega saame hoolimata meie füüsilisest kaugusest ikka ja jälle kokku, või sõbrad, kellega oleme nii palju ühiseid samme astunud ja teineteist neis alati toetanud, või sõbrad, kelle oleme leidnud läbi tantsu.  Kui ühel hetkel oma elus reisisin palju - käisin tänu noortevahetustele palju Euroopas ringi, sain igalt kohtumiselt 20-30 uut kontakti, siis kuidagi juhtus ikka nii, et neist 1-2 olid rohkem "minu inimesed", kellega olen suuremal või vähemal määral suhtlema jäänud. Sellel hetkel oma elus olin kohas, kus mulle meeldis nii paljude uute inimestega kohtuda. Nüüd olen aga pigem kohas, kus pigem tugevdan vanu tutvusi ja sõprussuhteid, kui otsin uusi. Mitte et uute inimestega ei oleks tore kohtuda - ikka on, kuid mul ei ole ilmtingimata vaja uusi tutvusi luua.  Kui nüüd rahulikult läbi
Post a Comment
Read more

Planeerimine on seksikas

-
Image
Aastate jooksul saan üha paremini aru, kui oluline on etteplaneerimine ning ajaplaneerimine. See on kindlasti süvenenud minu õpingute ja tööga. Nüüd soovin arendada endas oskust oma kogemusi ka teistega jagada. Esimene linnuke on siin.  Kuidas sina oma suuri projekte ja tegevusi planeerid?  Mina soovitan pikalt oma ettevõtmisi ette planeerida, sest... * Pikalt planeerides saad kaasata teisi inimesi: nii saad oma projekti need, keda soovid ja neil on ehk ka vaba aega.  * Pikalt planeerides saad finantse koguda: kas teed kõik enda rahakotist või soovid muul moel finantse koguda, kuid pikemalt ette teades oskad rohkem eelarvet planeerida. * Pikalt planeerides saad lisatulu taotleda: näed, et eelarvesse on vaja lisafinantse ning jõuad välja uurida erinevad tähtajad, kokku panna projekti ja oodata ära ka vastused.  * Pikalt planeerides saad plaani pidada: eelarve, tegevusplaan, ajaplaan, turundusplaan, kommunikatsiooniplaan jms, sellega kõik jõuad rahulikult tegeleda ja koos teistega läbi m
Post a Comment
Read more

Head aega, 2023, ja tere tulemast, 2024!

-
2023. aasta oli huvitav. See algas erakordselt sihikindlalt, hea energiaga ning mõnusate plaanidega. Ja kuni sügiseni ta enamjaolt seda oligi. November-detsember suutsid aga vaimse tervise alla tõmmata ning suur enesehaletsus tuli peale. Suur samm edasi on muidugi see, et ma saan sellest aru ja tunnistan seda endale.  Tegin Instagrami lugudesse aastast kokkuvõtte ning kui seda vaatasin, siis tekkis hea tunne, sest aasta oli tegus, õppisin palju, suuri asju sai ära tehtud ning seda kõike lapse kõrvalt (ka teda toetades). Tagantjärele leidsin, et 2023. aastal oligi suuresti kolm suunda: 1) laps ja tema areng, 2) oma firma alt tegevused, 3) eneseotsing (eriti aasta lõpus).  Mis siis 2023 tõi?  - kirjutasin iga kuu blogisissekande  - lugesin kokku 15 raamatut (2022. aastal 18)  - läksime tagasi rahvatantsu (aitäh, Tuisuline, et see koos lapsega võimalik on)  - väiksed sammud edasi investeerimismaailmas (III sammas täis, täitsin pisikeste sammudega kasvukontosid)  - osalesin koolitustel: As
Post a Comment
Read more

Eesmärgid, kus te olete

-
Aasta alguses olin väga selge pilgu ja eesmärkidega. See võis kesta pool aastat, kuid sügisel oli nii kiire ja palju uusi asju elus, et mu enda eesmärgid kadusid. Praegu ongi selline paus, kus olen hetkes ja mõtlen, mis siis edasi.  Eesmärgid olid pigem karjäärialased ning olengi neid võtnud rohkem sellisena, kuhu soovin ise enda arengus ja oskustega liikuda. Lapse kõrvalt on veidi keeruline leida rahulikku hetke, kus korra maha istuda, oma oskused, soovid ja mõtted kirja panna, kuid see on vajalik teha.  Õnneks on mul ka mõned seminarid vaja järele vaadata, mis ka kindlasti ideid juurde annavad. Aga siiski naljakas mõelda, kui selge mõttega seda aastat alustasin ning millises segaduses ma selle lõpetan. Ajab lausa muigama. Huumoriga tasub seda võtta küll. 
Post a Comment
Read more

Kiirete aegade terviseks... ja mitte nii kiirete!

-
Seda ma aimasin juba ammu, et niisama logeleda ning puhata ma väga hästi ei oska. Vähemalt mulle tundub, et olen kas tegutsemas ja uusi asju planeerimas/koordineerimas, või siis teises äärmuses - lihtsalt lesin kuskil ja vaatan telerit (ja ei mingeid harivaid asju).  Kui elukorraldus läks jagamisse ehk mu kõrvale tekkis üks härra, siis hakkasin ka ise rohkem aega maha võtma. Muidugi pean veel harjutama, mida ja kuidas seda teha rahulikult, liigselt mõtlemata ning lasta ajal kulgeda. Nii paljudes raamatutes, mida hiljaaegu lugenud olen, on sellest aja mahavõtmisest, vaikusest ning ka logelemisest juttu olnud. Kõige hiljutisem neist Romet Vaino "Rabatud" (soovitan!).  Samas... Mulle tundub, et ellu on ka kontraste vaja, et need erinevad hetkel välja paistaksid. Et nautida lihtsalt olemist, siis on vaja natuke kiiremat aega. Et nautida kiiret aega, on vaja aega logelemiseks. Nüüd oktoobris-novembris oligi mul kiirem aeg, kus ühel ajahetkel toimus palju nii isiklikus elus kui ka
Post a Comment
Read more